Õppekorralduseeskiri
KINNITATUD TLK nõukogus 28.08.2003
MUUDETUD TLK nõukogus 16.12.2003, 28.10.2005, 26.09.2006, 26.10.2006, ELA nõukogus 29.09.2008, 15.12.2008, 26.02.2009
I Üldsätted
§ 1. Eeskirja reguleerimisala
1. Õppekorralduseeskiri on Eesti Lennuakadeemia (edaspidi akadeemia) tasemeõppe õppetööd ja õppetööalaseid suhteid reguleeriv põhidokument. Õppekorralduseeskirjas sätestatakse päevase-, avatud- ning eksternõppe üldnõuded, õppejõudude ja üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused, üliõpilaste immatrikuleerimise, eksmatrikuleerimise, reimmatrikuleerimise ja akadeemilise puhkuse kord, eksamite ja arvestuste sooritamise ning lõputööde kaitsmise kord ja muud õppetööga seotud üldreeglid.
2. Akadeemia õppetöö korraldamisel lähtutakse „Rakenduskõrgkooli seadusest“, akadeemia põhimäärusest ja teistest õigusaktidest.
3. Akadeemia nõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju. Erialanõukogul on õigus kehtestada täiendavaid õppetööd reguleerivaid eeskirju oma eriala puudutavates küsimustes.
II Õppekorralduse üldised alused
§ 2. Õppesüsteem
1. Akadeemias toimub tasemeõpe ja täiendõpe. (Jõustunud 26.09.2006)
2. Akadeemias viiakse tasemeõppena läbi rakenduskõrgharidus- ja magistriõpet. Tasemeõpe toimub akadeemia nõukogus vastu võetud ja Haridus- ja Teadusministeeriumis kinnitatud õppekavade alusel. (Jõustunud 26.09.2006)
3. Tasemeõpe toimub täis- või osakoormusega või eksternõppena päevases või avatud õppevormis. Õppetöö tulemustele esitatavad nõuded ei sõltu õppekoormusest ja õppevormist. (Jõustunud 26.09.2006)
4. Täiendõpe toimub akadeemia nõukogu kinnitatud vormides ja korras. (Jõustunud 26.09.2006)
§ 3. Õppevormid
1. Akadeemia õppevormid on päevane õpe, avatud õpe ja eksternõpe. Õppekava täitmisel antav diplom ei sõltu õppevormist. (Jõustunud 26.09.2006)
1.1. Päevane õpe
Päevane õpe on õppevorm, kus eeldatakse üliõpilase igapäevast osavõttu õppetööst. (Jõustunud 26.09.2006)
1.2. Avatud õpe
Avatud õpe on õppevorm, kus õppetöö toimub õppesessioonidena ja rõhk on asetatud üliõpilaste iseseisvale õppetööle, mida juhendatakse, toetatakse e-õppega ja õppematerjalidega. Paindlikult korraldatud auditoorne õppetöö arvestab eelkõige töötavate üliõpilaste vajadusi. (Jõustunud 26.09.2006)
1.3. Eksternõpe
Eksternõpe on õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus
on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada akadeemias osutatavaid õppekavajärgseid õppe-teenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris. (Jõustunud 26.09.2006)
§ 4. Õppekava
1. Õppetöö toimub õppekavade alusel. Õppekava on õpingute alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid; nominaalse õppeaja; õppeainete loetelu, nende sisu ja mahu; õppeainete valiku võimalused ja tingimused; erialad, millele õppekava raames saab spetsialiseeruda; antavate kraadide, diplomite ja tunnistuste nimetused ning lõpetamiseks esitatavad nõuded. (Jõustunud 26.09.2006)
2. Lisaks Eesti haridusseaduslikele nõuetele lähtutakse akadeemia õppekavade koostamisel Eesti Lennundusseaduse, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), Ühinenud Lennuametite (JAA) ja Euroopa Komisjoni (EC) nõuetest. Kui Eestis ratifitseeritud rahvusvahelised lennundusalased lepingud sisaldavad üliõpilaste edasijõudmise, hindamise, õppejõudude kvalifikatsiooni, koolituse tähtaegade, õppekoormuse või teiste lennundustegevuses esitatud koolitusnõuete kohta Eesti õigusaktidest erinevaid sätteid, kohaldatakse rahvusvahelistest lennundusalastest lepingutest tulenevaid koolitusnõudeid. (Jõustunud 26.09.2006)
3. Akadeemia õppekavad on üles ehitatud õppemoodulsüsteemis, kus üliõpilane läbib moodulitesse jagatud õppeained kehtestatud järjekorras. (Jõustunud 26.09.2006)
4. Rakenduskõrgharidusõppe päevase õppevormi õppekava koosneb neljast moodulist: inseneri üldõpe, lennunduse üldõpe, kutseala üldõpe ja erialaõpe. Rakenduskõrgharidusõppe avatud õppevormi õppekava koosneb kolmest õppemoodulist: lennundustegevuse korralduse üldõpe, lennunduse üldõpe ja erialaõpe. (Jõustunud 26.09.2006)
5. Inseneri üldõppe moodul on aluseks kõrghariduse omandamisele erinevatel lennunduserialadel ja viiakse läbi koostöös juhtivate kodumaiste ning/või välismaiste kõrgkoolidega. Inseneri üldõppe moodul on ühine kõikidel riikliku koolitustellimusega õppekavadel. (Jõustunud 26.09.2006)
6. Lennunduse üldõppe, kutseala üldõppe ja erialaõppe moodulid sisaldavad spetsiifilisi lennunduse üld- ja erialaaineid ning nende koostamisel arvestatakse Eesti Lennuakadeemia erialanõukogude, Eesti lennundusettevõtete ja Eesti Lennuameti spetsialistide ettepanekutega. Lennunduse üldõppe moodul on ühine kõikidel riikliku koolitustellimusega õppekavadel. (Jõustunud 26.09.2006)
7. Magistriõpe jaguneb kolmeks õppemooduliks: lennunduse üldõpe ja kaks erialamoodulit. (Jõustunud 26.09.2006)
8. Nominaalne õppeaeg on õppekava täitmiseks ettenähtud arvestuslik aeg. Õppekava nominaalne maht õppeaasta kohta on 40 ainepunkti, mis vastab Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi (ECTS) 60 ainepunktile. (Jõustunud 26.09.2006)
9. Õppekava avamise, hoidmise, muutmise ja sulgemise korra kehtestab akadeemia nõukogu.
§ 5. Õppeained
1. Õppeaine on konkreetset teadusala või selle osa käsitleva süstematiseeritud teadmiste ja oskuste hulga ühik, mille omandamist kontrollitakse eksamitel, arvestustel või kaitsmistel. Õppeainet võib õpetada erinevates õppetöö vormides. (Jõustunud 26.09.2006)
2. Õppeaine mahu arvestuse aluseks on ainepunkt. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, kuhu on arvestatud auditoorne, praktiline ja iseseisev töö ning õpitulemuste hindamine. (Jõustunud 26.09.2006)
3. Akadeemias õpetatavad õppeained jagunevad kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks. (Jõustunud 26.09.2006)
3.1. Kohustuslikud õppeained jagunevad omakorda üldaineteks ja lennunduses kehtivate normatiividega ettenähtud profileerivateks aineteks. Nõuded üld- ja profileerivates ainetes omandatud miinimumteadmiste taseme kohta on erinevad. Kohustusliku õppeaine läbimine on õppekava täitmise eelduseks. (Jõustunud 26.09.2006)
3.2. Valikaine on üliõpilase poolt õppekava vastavast loetelust valitud aine. Valikaine avamine sõltub üliõpilaste eelistustest ja antud õppeaine õppejõudude koormusest.
3.3. Vabaaine on üliõpilase poolt iseseisvalt valitud õppeaine akadeemia või mõne teise kõrgkooli sama taseme õppekavast. (Jõustunud 26.09.2006)
4. Lennunduse profileerivate ainete loetelu on toodud peatükis VI.
5. Valik- ja vabaainete maht määratakse kindlaks õppekavas.
6. Iga õppeaine kohta koostab õppejõud ainekava. Ainekavas sisaldub aine kood, nimetus, maht, aine sisu lühikirjeldus, vastutava õppejõu nimi, eeldustingimused, auditoorse töö ajakava, aine sisukokkuvõte, loengute, seminaride ja praktiliste tööde teemade loetelu, võimalikult täpsed viited õppematerjalidele ja soovitatava kirjanduse loetelu, teadmiste kontrolli vormid (eksam või arvestus, suuline või kirjalik, kontrolltööd, referaadid jm) ning eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused. Ainekavas näidatakse, millise osa eksamihindest moodustavad jooksva kontrolli tulemused, mis on eksamile pääsemise eelduseks ja millised on võlgnevuste likvideerimise võimalused. Ainekava on kättesaadav vastavas osakonnas ja õppeosakonnas.
7. Ainekavad ja õppetöö on seotud loengu kuulajaskonnale kättesaadavate teemakohaste õppematerjalidega, milleks on raamatud, teadusartiklid, internetileheküljed ning õppejõu poolt koostatud konspekt ja / või e-õppematerjalid. (Jõustunud 26.09.2006)
8. Auditoorse töö maht moodustab õppeaine mahust mitte rohkem kui 50 %. Konkreetse õppeaine õppetöö vormide omavahelise suhte ning kontrollivormi määramine on akadeemia struktuuriüksuse pädevuses. (Jõustunud 26.09.2006)
III Õppekohtade liigitus ja õppurite staatus
§ 6. Õppekohtade liigitus
1. Õppekoht on õppetöö ajalise ja finantsilise planeerimise ühik.
2. Õppekohad jagunevad vastavalt haridusteenuse osutamiseks vajalike akadeemiapoolsete kulutuste katmise allikale:
a) riigieelarveline õppekoht - riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoht;
b) riigieelarveväline õppekoht - väljaspool riiklikku koolitustellimust loodud õppekoht.
3. Akadeemia nõukogu kinnitab moodustatavate õppekohtade piirarvud (riigieelarvelised ja riigieelarvevälised õppekohad kokku) erialati.
§ 7. Üliõpilane
1. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud (arvatud üliõpilaste nimekirja) kas päevasesse või avatud õppesse. Välisüliõpilane on akadeemiasse immatrikuleeritud välismaalt Eestisse õppima asunud isik, kellele laienevad kõik akadeemia üliõpilase õigused ja kohustused.
2. Üliõpilaseks immatrikuleeritakse rektori käskkirjaga peale vastuvõtukatsete sooritamist vastuvõtukomisjoni otsuse alusel.
3. Üliõpilase üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ja vastavate arvestuste ning eksamite sooritamist eelnevalt määratud eksamisessiooni vältel. (Jõustunud 26.09.2006)
§ 8. Riigieelarvelisel õppekohal õppimine
1. Riigieelarvelisel õppekohal on võimalik õppida päevases õppes.
2. Riigieelarvelisel õppekohal õppiv päevase õppe nõudeid mittetäitnud üliõpilane viiakse üle riigieelarvevälisele õppekohale või eksmatrikuleeritakse.
3. Üliõpilasel on õigus olla immatrikuleeritud ühele riigieelarvelisele õppekohale.
§ 9. Riigieelarvevälisel õppekohal õppimine
1. Õppetöö toimub samadel alustel riigieelarvelistel õppekohtadel õppivate üliõpilastega.
2. Riigieelarvevälise õppekoha tellijaks võivad olla juriidilised ja füüsilised isikud. Akadeemia ja tellija suhted määratakse omavahelise lepinguga. Riigieelarveväliseid õppekohti võib moodustada ka akadeemia omavahendite arvelt.
§ 10. Õppekulude hüvitamine
1. Õppekulude hüvitamise määra (õppeteenustasu) kehtestab akadeemia nõukogu igaks õppeaastaks vastavalt rakenduskõrgkooli seadusele ja akadeemia tasulise õppe eeskirjale.
2. Riigieelarvelisel õppekohal päevases õppes õppinud ja õpingute pikendamist taotlenud üliõpilased kohustuvad hüvitama akadeemia õppekulud nõukogu poolt kehtestatud korras.
3. Õppekulude hüvitamisest võidakse vabastada nõukogu otsusega päevase õppe üliõpilane taotluse alusel ja tõendi esitamisel:
a) keskmise, raske ja sügava puudega isik;
b) alaealise lapse või puudega lapse vanem või hooldaja.
§ 11 Ekstern ja eksternõpe
1. Ekstern on isik, kes eksternõppe raames sooritab eksameid ja arvestusi ning/või kaitseb diplomi- või lõputöö. (Jõustunud 27.10.2006.)
2. Eksternina eksamite ja arvestuste sooritamist võib taotleda vähemalt keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isik. Eksamite ja arvestuste sooritamiseks kutsemooduli läbimiseks ja/või pädevustunnistuse taotlemiseks peab isik vastama koolituskäsiraamatus taotlejale sätestatud nõuetele, kui vastava õppe aluseks on koolituskäsiraamat. Kandidaadi vastavust eelnimetatud nõuetele kontrollib akadeemia vastava kutseala struktuuriüksus. (Jõustunud 27.10.2006.)
3. Eksternõppesse vastuvõtmiseks tuleb esitada avaldus akadeemia rektori nimele, millele lisatakse isikut- ja nõutavat haridust tõendavad dokumendid. (Jõustunud 27.10.2006.)
4. Ekstern arvatakse eksternõppesse rektori käskkirjaga akadeemia vastava kutseala struktuuriüksuse juhi esildise alusel. (Jõustunud 27.10.2006.)
5. Ekstern ei ole üliõpilane. (Jõustunud 27.10.2006.)
6. Eksternõppe leping
6.1. Eksternina sooritatavate eksamite, arvestuste jmt toimingute (lõputöö kaitsmine) loend ning periood, mille vältel toimub taotletud toimingute sooritamine, samuti muud eksternõppega seotud olulised asjaolud lepitakse kokku akadeemia ja eksterni vahel sõlmitavas eksternõppe lepingus.
6.2. Akadeemiapoolselt allkirjastab lepingu õppeprorektor.
6.3. Leping sõlmitakse vähemalt üheks semestriks. Kutsemooduli läbimist taotleva eksterniga võib lepingu sõlmida ühekordselt kõigi selle kutsemooduli läbimiseks vajalike eksamite ja arvestuste sooritamiseks, märkides ära lepingu mahu. (Jõustunud 27.10.2006.)
7. Akadeemia peab eksterni poolt sooritatavate eksamite ja arvestuste üle arvestust. Eksternil on võimalik lepingus märgitud perioodi jooksul sooritada ühes aines eksamit või arvestust kuni kolm korda. (Jõustunud 27.10.2006.)
8. Õppekulude hüvitamiseks tasub ekstern õppeteenustasu. Selle määra (ainepunkti hinna või eksami hinna kutsemooduli osas) kehtestab akadeemia nõukogu. (Jõustunud 27.10.2006.)
9. Igakordsel lepingu sõlmimisel maksab ekstern registreerimistasu akadeemia nõukogu poolt kehtestatud summas. (Jõustunud 27.10.2006.)
10. Õppeteenustasu ja registreerimistasu makstakse akadeemia poolt esitatud arve alusel. Vastava toimingu eest esitatud arve peab olema tasutud enne taotletud toimingu sooritamist ja tasumine on eelduseks õppejõu poolt eksami või arvestuse vastuvõtmiseks. (Jõustunud 27.10.2006.)
11. Eksternil ei ole õigust osaleda õppetöös koos päevase või avatud õppe õpperühmadega, kui eksternõppe lepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (Jõustunud 27.10.2006.)
12. Kogu õppekava läbinud ja ettenähtud arvu ainepunkte kogunud eksternile väljastab akadeemia rakenduskõrgharidust tõendava diplomi. Kutsemooduli nõuetekohaselt läbinud eksternile väljastab akadeemia või selle struktuuriüksus vastava tunnistuse. (Jõustunud 27.10.2006.)
13. Eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemekoolitust reguleerivad sätted. (Jõustunud 27.10.2006.)
§ 12. Külalisüliõpilane
1. Külalisüliõpilane on teise kõrgkooli üliõpilane, kes on tulnud akadeemiasse õppima koostöölepingu alusel.
2. Teise õppeasutuse üliõpilane, kes soovib akadeemias õppida külalisüliõpilasena, taotleb oma avaldusele nõusolekut kõrgkooli vastava osakonna juhatajalt või teaduskonna dekaanilt.
3. Pärast kodukõrgkoolilt nõusoleku saamist vormistatakse isik õppeprorektori korraldusega kindlaks ajavahemikuks akadeemias külalisüliõpilaseks.
4. Õppeaja lõppedes väljastab õppeosakond külalisüliõpilasele tõendi sooritatud õppe kohta.
5. Külalisüliõpilasel on:
a) õigus osaleda õppetöös oma avaldusega piiritletud õppeainetes võrdväärselt akadeemias üliõpilastega;
b) õigus kasutada raamatukogu;
c) kohustus täita akadeemia üliõpilasele kehtestatud nõudeid.
6. Akadeemial on:
a) õigus ainekavas piiratud osavõtjate arvu puhul eelistada akadeemia üliõpilasi;
b) õigus katkestada külalisüliõpilase õpingud õppeprorektori korraldusega õppeosakonna esildise alusel, kui külalisüliõpilane ei ole täitnud akadeemia üliõpilasele kehtestatud nõudeid;
c) kohustus luua külalisüliõpilasele akadeemia üliõpilastega võrdsed tingimused tema avalduses soovitud õppeainete õppimiseks.
7. Akadeemia üliõpilane, kes soovib õppida mõnes teises kõrgkoolis, esitab õppeosakonda vastuvõtva kõrgkooli nõusolekuga vormikohase avalduse. Avalduses märgitakse ained, mida soovitakse väljaspool akadeemiat läbida.
8. Avalduse alusel, millel on õppeosakonna ja vastuvõtva kõrgkooli nõusolek, vormistatakse üliõpilane soovitud õppeasutuses õppijaks kindlaks ajavahemikuks.
9. Õpingute lõppedes esitab üliõpilane tõendi sooritatud õppetöö kohta. Õppetöö tulemused kantakse üliõpilase õpinguraamatusse ja kinnitatakse vastutava isiku allkirjaga.
§ 13. Välismaal õppimine
1. Üliõpilastel on võimalik õppida välismaal:
a) rahvusvaheliste organisatsioonide, programmide, valitsuste, fondide ja kõrgkoolide stipendiaadina;
b) üliõpilasvahetuse korras kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute alusel;
c) isiklikul algatusel.
2. Kõrgkoolide- ja riikidevaheliste lepingute ja akadeemiale määratud stipendiumide alusel välismaal õppimist taotlevad üliõpilased osalevad akadeemia poolt korraldataval konkursil.
3. Õppeprorektor moodustab üliõpilaste avalduste läbivaatamiseks ja kandidaatide valimiseks komisjoni.
4. Välismaale õppima siirdunud üliõpilane loetakse akadeemias õpinguid mitte katkestanuks. Välismaal õppijaks vormistatakse rektori käskkirjaga, kus näidatakse vastav kõrgkool ja seal õppimise periood.
5. Välismaal õppijaks arvatud üliõpilane täidab semestri õppeplaani vastavas välisriigi kõrgkoolis ja tema nominaalne õppeaeg välismaal õpitud aja arvel ei pikene.
6. Välismaa kõrgkoolide juures sooritatud õppetööd tunnustatakse akadeemia õppekava täitmisel individuaalse hindamise korras üliõpilase taotluse alusel.
§ 14. Akadeemiline puhkus
1. Akadeemiline puhkus on üliõpilase vabastamine õppekohustusest. Akadeemilist puhkust ei arvestata nominaalõppeaja hulka.
2. Akadeemilist puhkust võimaldatakse üks kord igas kõrgharidusastmes üldjuhul kuni üheks aastaks nominaalõppeaja jooksul.
3. Tervislikel põhjustel võimaldatakse akadeemilist puhkust lisaks kuni kaks aastat. Tervislikel põhjustel akadeemilise puhkuse taotlemisel esitab üliõpilane meditsiiniasutuse tõendi.
4. Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel on üliõpilasel õigus saada kuni üks aasta akadeemilist puhkust lisaks (aluseks kutse kaitseväe tegevteenistusse).
5. Üliõpilasel on õigus taotleda ja saada akadeemilist puhkust seoses lapse hooldamisega kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
6. Esimese semestri üliõpilasele antakse akadeemilist puhkust ainult tervislikel põhjustel, Eesti kaitsejõududesse teenima asumisel või alla kolmeaastase lapse hooldamisel.
7. Akadeemilist puhkust ja selle katkestamist taotletakse avaldusega, mis on esitatud õppeosakonna juhataja nimele. Akadeemiline puhkus ja sellega seotud õppe lõpukuupäeva muutus kinnitatakse rektori käskkirjaga.
8. Akadeemilisel puhkusel olijad kuuluvad akadeemia üliõpilaste hulka. Akadeemilise puhkuse ajal on lubatud osaleda õppetööl ning sooritada arvestusi ja eksameid.
9. Riigieelarvevälisel õppekohal õppivad üliõpilased, kes akadeemilise puhkuse ajal osalevad õppetööl ja/või sooritavad eksameid või arvestusi, tasuvad selle eest nõukogu kehtestatud korras.
10. Akadeemilisel puhkuse ajal ei viida üliõpilasi üle järgmise aasta üliõpilaseks. Akadeemilisele puhkusele siirdunud üliõpilase õppe lõpukuupäev lükkub edasi puhkusel oldud aja võrra.
§ 15. Kehtetu (Jõustunud 01.09.2008)
§ 16. Kehtetu (Jõustunud 01.09.2008)
§ 17. Õppekava täitmine
1. Üliõpilane läbib õppeained õppekavas kehtestatud järjekorras. Üleviimine järgmisele kursusele eeldab eelmise õppeaasta õppeainete omandamist ja vastavate arvestuste ning eksamite sooritamist 75 protsendi ulatuses vastavast arvestuslikust ainepunktide mahust. Esimese kursuse üliõpilastel on kohustus enne järgmise õppeaasta algust koguda 50 protsenti vastavast arvestuslikust ainepunktide mahust.
2. Erialaõppesse ei viida üle üliõpilasi, kellel on võlgnevusi kutseala üldõppes. Edasijõudmine igas semestris peab olema 100 protsenti.
3. Üliõpilane viiakse üle järgmise aasta üliõpilaseks rektori käskkirjaga hiljemalt iga aasta 23. augustiks.
4. Õppekava on täies mahus täidetud, kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud nõuded. Õppekava täitmisel võib akadeemia arvestada varasemaid õpinguid ja töökogemust vastavalt akadeemia nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras. (Jõustunud 15.12.2008)
5. Õppekava täies mahus täitnud üliõpilasele antakse diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga (diploma supplement). Diplomite ja akadeemiliste õiendite statuut ja väljaandmise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt. Diplomi vormistamise aluseks on õppekava täitmise järel välja antud rektori käskkiri.
6. Diplom kiitusega (cum laude) antakse üliõpilasele, kes läbis kõrgharidusõppe täies mahus, sooritas kõik eksamid hinnetele C, B või A ja kaitses lõputöö hindele A ning kelle keskmine hinne õpingute vältel oli 4,60 või kõrgem. Arvestatakse kõikide eksamite, õppepraktikate ja lõputöö hindeid. Õpitulemuste hindamisel tähtedega arvestatakse keskmise hinde arvutamisel tähed A kuni C ümber numbriteks 5 kuni 3.
§ 18. Edasijõudmatus
1. Eksmatrikuleerimine edasijõudmatuse tõttu toimub järgmistel põhjustel:
a) kui õppekava täitmisel on ainepunktide summa läbitud õppeajale vastavast arvestuslikust mahust väiksem kui 50 protsenti või vastavalt eriala nõuetele kehtestatust;
b) pärast ühe ja sama eksami või arvestuse neljakordset sooritamist negatiivsele tulemusele. (Jõustunud 15.12.2008)
§ 19. Vääritu käitumine
1. Väärituks käitumiseks loetakse eksimist üldtunnustatud käitumisnormide vastu ning üleastumist akadeemilistest tavadest, sealhulgas:
a) teadmiste kontrollil materjalide kasutamine, mida õppejõud ei ole selgesõnaliselt lubanud kasutada;
b) teadmiste lubamatu vahetamine (nt etteütlemine, mahakirjutamine jms) üliõpilaste poolt, kelle teadmisi kontrollitakse;
c) teise üliõpilase eest teadmiste kontrolli sooritamine;
d) kellegi teise kirjaliku töö või selle osade esitamine oma nime all ilma nõuetekohase akadeemilise viitamiseta;
e) õigusaktidest tulenevate kohustuste eiramine.
2. Teadmiste kontrollilt eemaldatud üliõpilase eksamiprotokolli kantakse negatiivne tulemus.
3. Kui üliõpilane eksib üldtunnustatud käitumisnormide või akadeemiliste tavade vastu, on õppejõul, kutsealaosakonna juhatajal ja õppeosakonna juhatajal eksimuse raskusastmest sõltuvalt õigus:
a) teha üliõpilasele noomitus;
b) teha rektorile üliõpilase eksmatrikuleerimise esildis.
4. Eksmatrikuleerimine seoses vääritu käitumisega on võimalik järgmistel juhtudel:
a) akadeemiliste käitumistavade rikkumisel;
b) akadeemia üliõpilasena tahtlikult toimepandud kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
c) teadlikult valeandmete esitamisel (dokumentide võltsimisel).
5. Enne eksmatrikuleerimisotsuse tegemist saadab õppeprorektor vääritu käitumise juhtumi materjali üliõpilasesinduse esimehele, kes esitab õppeprorektorile üliõpilasesinduse motiveeritud seisukoha kirjalikult 15 tööpäeva jooksul. Üliõpilasesinduse seisukoha mittearvestamisel, esitab õppeprorektor üliõpilasesindusele põhjenduse.
§ 20. Reimmatrikuleerimine
1. Reimmatrikuleerimine on üliõpilase taasarvamine üliõpilaste nimekirja.
2. Reimmatrikuleerimist taotletakse isikliku avalduse alusel ja vormistatakse kutsealaosakonna juhataja nõusolekul rektori käskkirjaga.
3. Edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist riigieelarvelisele õppekohale enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta. Riigieelarvelisele kohale reimmatrikuleerimise tingimuseks on vaba õppekoha olemasolu.
4. Vääritu käitumise (v.a § 19 punktis 4 (b) ettenähtud juhul) või õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist enne, kui eksmatrikuleerimisest on möödunud üks aasta.
5. § 19 punktis 4 (b) nimetatud põhjusel eksmatrikuleeritud üliõpilane ei saa taotleda reimmatrikuleerimist.
6. Reimmatrikuleerimist riigieelarvelisele õppekohale ei saa taotleda üliõpilased, kes on eksmatrikuleeritud õppetähtaja möödumise tõttu.
§ 21. Kehtetu (Jõustunud 15.12.2008)
§ 22. Vabanenud õppekohtade täitmine
1. Kahe nädala jooksul pärast õppetöö algust mõjuva põhjuseta õppetööle mitteilmunud mistahes õppeastme esimese aasta üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekohale immatrikuleerida samal aastal kandideerinute seast paremusjärjestuse alusel järgmise kandidaadi.
2. Riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist.
3. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppeosakond. Õppekoha täitmine vormistatakse rektori käskkirjaga.
4. Vaba õppekoha olemasolu määramise aluseks on:
a) riigieelarvelise õppekoha puhul riiklik koolitustellimus;
b) riigieelarvevälise õppekoha puhul akadeemia nõukogu poolt erialati kinnitatud õppekohtade piirarv.
5. Vabanenud riigieelarvelisele õppekohale võivad kandideerida riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivad üliõpilased, reimmatrikuleerimise taotlejad ja õppekava vahetust taotlevad üliõpilased. Konkursitingimused kehtestab ja avalikustab kutsealaosakond.
6. Õppekava või eriala vahetuse aluseks on üliõpilase avaldus kutsealaosakonna juhataja nõusolekuga. Vahetust võimaldatakse üliõpilasele üliõpilasest mittesõltuvatel asjaoludel, esialgselt õppekavalt väljalangenutel. Vastav toiming vormistatakse rektori käskkirjaga.
IV Õppetöö korraldus
§ 23. Õppetöö vormid
1. Õpe toimub auditoorse töö, praktilise töö ja iseseisva töö vormis. (Jõustunud 26.09.2006)
2. Auditoorne töö on õppe eesmärgi saavutamine loengu, seminari, kollokviumi või muus ainekavas määratud vormis. Kui auditoorne töö eeldab üliõpilastepoolset ettevalmistust ning aktiivset arutelu (nt seminar, kollokvium), võib ainekavas ette näha, et auditoorsel tööl osalemine on aine läbimiseks kohustuslik. Lennunduse profileerivates ainetes on auditoorsel tööl osalemine kohustuslik.
3. Praktiline töö on õppe eesmärgi saavutamine õpitud teadmiste ja oskuste rakendamise kaudu. Praktiline töö toimub õppekeskkonnas praktikumi, harjutustunni, laboratoorse töö või muus ainekavas määratud vormis. Praktika on töökeskkonnas juhendaja juhendamisel toimuv praktiline töö. Praktika võib toimuda väljaspool akadeemiat lepingu alusel. Ainekavas võib ette näha, et praktilisel tööl osalemine on aine läbimiseks kohustuslik.
4. Iseseisev töö seisneb üliõpilase iseseisvas teadmiste omandamises ja probleemide käsitlemises.
5. Üliõpilastööd on kirjalikud tööd, mis:
a) koostatakse ühe õppeaine raames (referaadid, esseed jm);
b) on iseseisvaks ainepunktide saamise aluseks (uurimustöö, kursusetöö, seminaritöö jm);
c) on juhendaja juhendamisel koostatav lõputöö.
6. Õppeaine raames koostatavate üliõpilastööde vormi ja neile esitatavad nõuded määrab kindlaks õppejõud. Punktis 5 (b) nimetatud tööde puhul määrab nõuded vastava osakonna juhataja või erialanõukogu. Punktis 5 (c) nimetatud töödele ja nende juhendajatele esitatavad nõuded, juhendajate kohustused, juhendajate määramise tähtaja ja korra kehtestab akadeemia nõukogu.
§ 24. Tunniplaan
1. Akadeemia õppeaasta koosneb kahest 20-nädalasest semestrist. Õppeaasta algab 1. septembril või sellele lähimal esmaspäeval. Kuupäevaliselt fikseeritakse semestrite algus, lõpp, puhkused ja eksamisessioonid iga õppeaasta akadeemilises kalendris, mille kinnitab rektor. Üliõpilasel on õigus saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust.
2. Õppeaasta arvestuslikuks alguseks on 1. september ja lõpuks 31. august.
3. Tunniplaan on õppetöö korraldamise alusdokument, mis koostatakse kutsealaosakonnas või õppeosakonnas üheks semestriks või kogu õppeaastaks.
4. Tunniplaan sisaldab järgmisi andmeid:
a) õppeaine nimetus;
b) õppejõu nimi;
c) õppeaine toimumise aeg, koht ja toimumisnädalad;
d) kasutatud lühendite selgitused.
§ 25. Teadmiste kontrolli alused
1. Üliõpilaste teadmisi hinnatakse „Eesti Vabariigi haridusseaduse“ § 6 lõike 2 punkti 18 alusel haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras. Lennunduse erialaainetes hinnatakse üliõpilaste teadmisi Eestis ratifitseeritud rahvusvahelistest lennundusalastest lepingutest tulenevate koolitusnõuete kohaselt.
2. Aine tundmist kontrollitakse eksamitel, arvestustel ja kaitsmistel. Saadud hinded fikseeritakse protokollis, positiivsed tulemused üliõpilase õpinguraamatus. Jooksva õppetöö käigus toimuvate kontrolltööde, laboratoorsete tööde, referaatide tulemusi ei kanta protokolli. Antud tulemused võivad olla aluseks eksami või arvestuse hinnete kujunemisele. Õppeaine teadmiste kontrolli vorm(id) on määratud õppekavas ja ainekavas.
3. Üliõpilasel on õigus sooritada ühes ja samas õppeaines eksamit, arvestust või muud kontrolli vormi (v. a. lõputöö kaitsmine) kuni kolm korda. Kontrolli vormi kolmekordsel sooritamisel negatiivsele tulemusele üliõpilane eksmatrikuleeritakse.
4. Eksami või arvestuse mittesooritamisel on üliõpilasel kohustus sooritada eksam/arvestus uuesti hiljemalt ühe aasta jooksul peale eksamisessiooni lõppu.
5. Lõputöö korduskaitsmine on negatiivse hinde puhul võimalik üks kord õppeprorektori loal.
6. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami, arvestuse või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud.
7. Eksamineerijatel on õigus üliõpilane teadmiste kontrollilt eemaldada keelatud abivahendite või kaaslaste abi kasutamise, samuti õppejõudu või kaasüliõpilasi solvava või halvustava käitumise korral. Protokolli kantakse üliõpilase teadmiste kontrolli tulemusena "F".
Lennunduse profileerivates ainetes toimub teadmiste kontroll vastavalt rahvusvahelistele nõuetele.
8. Mõjuvatel põhjustel teadmiste kontrollilt puudunud üliõpilasel on õigus teadmiste kontroll läbida õppejõu poolt uuesti määratud ajal.
§ 26. Hindamise skaala
1. Üliõpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:
a) hinne A ehk "suurepärane" - õppeaine nii teoreetilise kui ka rakendusliku sisu silmapaistev ja eriti põhjalik tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne erialakirjanduse tundmine. Ainekava mahust on omandatud 91-100 protsenti;
b) hinne B ehk "väga hea" - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus, väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Eksamil ilmnenud eksimused ei ole sisulised ega põhimõttelised. Ainekava mahust on omandatud 81-90 protsenti;
c) hinne C ehk "hea" - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja eksamivastuste ebatäpsus. Ainekava mahust on omandatud 71-80 protsenti;
d) hinne D ehk "rahuldav" - õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid eksamivastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Ainekava mahust on omandatud 61-70 protsenti;
e) hinne E ehk "kasin" - üliõpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Ainekava mahust on omandatud 51-60 protsenti;
f) hinne F ehk "puudulik" - üliõpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Ainekava mahust on omandatud 0-50 protsenti.
2. Eksam ja arvestus loetakse positiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele E kuni A. Eksam ja arvestus loetakse negatiivselt sooritatuks, kui see on hinnatud hindele F.
3. Lennunduse profileerivates ainetes loetakse positiivseteks hinneteks:
a) A-kutseala õppeainetes hinded A, B, C, D. Hinde D korral tuleb lisada sulgudesse protsent. Miinimumteadmiste tase on vähemalt 70% ainekava mahust;
b) B- ja C- kutseala õppeainetes hinded A, B, C. Hinde C korral tuleb lisada sulgudesse protsent. Miinimumteadmiste tase on vähemalt 75% ainekava mahust.
4. Keskmise numbrilise hinde arvutamisel vaastavad tähelistele hinnetele järgnevad numbrid:
A = 5, B = 4, C = 3, D = 2, E = 1, F = 0.
Lennunduse profileerivates ainetes, kus õpitulemusi hinnatakse sajandiku täpsusega, on iga üksiku soorituse hindeks A – 5,00 – 4,00; B – 3,99 – 3,00; C – 2,99 – 2,00; D – 1,99 – 1,00. Eksami hindeks on lõpuharjutuste keskmine hinne. Positiivseteks eksamihinneteks on A, B, C. (Jõustunud 29.10.05)
5. Üliõpilase õppeedukust hinnatakse kaalutud keskmise hindega, mille arvestamiseks võetakse selle perioodi õpisoorituse hinne ning korrutatakse vastavate ainepunktide arvuga, summeeritakse need korrutised ning jagatakse saadud summa vastavate ainepunktide koguarvuga.
§ 27. Eksamid
1. Eksam on teadmiste kontrolli vorm. Eksami tulemuseks on kas positiivne või negatiivne hinne. Eksamite sooritamise korra (suuline või kirjalik vorm, eksamile ja korduseksamile pääsemise tingimused jm) määrab ainekava.
2. Eksamile pääsemise nõuded ja eksami sooritamise kord määratakse vastava kutseala normdokumentidega. Lennunduse profileerivate ainete eksamitel kehtivad Ühtsed Lennundusnõuded (JAR) ja Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) nõuded.
3. Iga üliõpilase poolt sooritatavate eksamite vahele peab jääma vähemalt kaks päeva, õppeainetel mahuga üle 4 AP vähemalt kolm päeva.
4. Kutseala osakonnas määratakse eksamite toimumiseks kindlad nädalapäevad arvestusega, et eksamite vahele jääks vähemalt kaks päeva. Konkreetsed eksamipäevad määrab kindlaks õppejõud kooskõlastatult üliõpilaste esindaja ja vastava osakonna juhatajaga (õppetooli juhatajaga). Eksamipäevad tehakse üliõpilastele teatavaks hiljemalt eksamisessiooni alguses.
5. Eksami tulemuse väljakuulutamise aeg tehakse üliõpilastele teatavaks eksami toimumisel.
6. Valitud eksamipäeval eksamile mitteilmumise korral, märgitakse protokolli "mitteilmunud". Mõjuva põhjuse puudumisel loetakse eksam mittesooritatuks ning üks eksami sooritamise kord loetakse kasutatuks. Märge "mitteilmunud" tühistatakse, kui tõend mõjuva põhjuse kohta esitatakse seitsme tööpäeva jooksul alates eksami tulemuste väljakuulutamisest.
7. Eksamineeritaval on õigus:
a) kasutada eksamineerija poolt lubatud abivahendeid ja -materjale;
b) esitada eksami tulemustega mittenõustumisel kirjalik protest vastava osakonna juhatajale (õppetooli juhatajale) kahe tööpäeva jooksul pärast eksami tulemuste väljakuulutamist. Osakonna juhataja (õppetooli juhatajale) lahendab küsimuse ühe nädala jooksul pärast avalduse esitamist;
c) esitada õppeprorektorile põhjendatud taotlus moodustada eksami sooritamiseks komisjon. Teiseks korduseksamiks on õppeprorektoril üliõpilase taotluse alusel kohustus moodustada eksamineerimiseks kolmeliikmeline komisjon;
d) tutvuda oma kirjaliku eksami tööga seitsme tööpäeva jooksul alates eksamitulemuste väljakuulutamisest.
8. Õppejõul on õigus mitte lubada eksamile üliõpilast, kes ei ole täitnud ainekavas kehtestatud tingimusi eksamile pääsemiseks ja kanda eksamiprotokolli negatiivne tulemus.
9. Lennunduse profileerivates ainetes ei lubata eksamile üliõpilasi, kes ei ole osalenud vähemalt 75 protsendil loengutest.
10. Eksamiprotokolle väljastavad õppeosakond, kutsealade osakonnad ja vastavalt koostöölepingutele teised üksused.
11. Õppejõud tagastab täidetud protokollid õppeosakonda ühe nädala jooksul pärast eksamisessiooni lõppu. Üliõpilase õpisooritusi puudutavaid dokumente säilitatakse arhiivis vähemalt 5 aastat peale isiku akadeemia lõpetamist.
§ 28. Arvestused
1. Arvestus on teadmiste kontrolli või pidevalt sooritatud töö hindamise vorm. Pidev töö loetakse arvestatuks hindele "sooritatud", kui on täidetud kõik ainekavas vastava aine omandamist eeldavad tingimused (sooritatud laboratoorsed tööd, kontrolltööd, katsed jne).
2. Ainekursust lõpetava arvestuse sooritamise kord ühtib eksami sooritamise korraga.
3. Kui õppeaines on ette nähtud nii arvestus kui ka eksam, võib olla arvestuse positiivne sooritamine eksamile pääsu tingimuseks.
4. Eksami või arvestuse mittesooritamine ühes õppeaines ei takista teiste ainete eksamite ja arvestuste sooritamist, kui õppekavas ei ole ette nähtud teisiti.
§ 29. Lõputööde kaitsmised
1. Lõputöö on juhendaja suunamisel kirjutatav üliõpilase iseseisev töö, aktuaalset probleemi käsitlev ja lahendav kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus.
2. Lõputööd kaitstakse vastava komisjoni ees. Nõuded lõputööle, kaitsmiskomisjoni koosseisule ja kaitsmise korra kehtestab akadeemia nõukogu.
3. Lõputöö teemad valmistatakse ette lennundusettevõtete ja kutseala juhtivate õppejõudude või osakonna poolt, seejärel vaadatakse läbi õppe-metoodilise komisjoni poolt. Üliõpilane võib lõputöö teema ise välja pakkuda, põhjendades selle vajalikkust.
4. Lõputöö juhendajaks/retsensendiks võivad olla kutseala juhtivad õppejõud ning lennunduses töötavad ja vastavat kvalifikatsiooni omavad praktikud. Juhendaja ja retsensent määratakse kutseala osakonna ettepanekul õppeosakonnaga kooskõlastatult rektori käskkirjaga.
5. Lõputöö kaitsmisele lubamise eelduseks on õppekavas ettenähtud ainekursuste dokumenteeritud läbimine ja eelkaitsmiskomisjoni positiivne otsus.
6. Kaitsmisele lubatakse rektori käskkirja alusel. Õppeosakonna juhataja ettepanekul kinnitab rektor käskkirjaga:
a) kaitsmise aja;
b) lõputööde teemad, juhendajad ja retsensendid;
c) kaitsmisele lubatud üliõpilaste nimekirja;
d) kaitsmiskomisjoni koosseisu.
7. Lõputöö esitatakse kaitsmisele vastava kutsealaosakonna juhataja (õppetooli juhataja) loal koos retsensendi kirjaliku retsensiooniga.
8. Lõputöö kaitsmise tulemusi hinnatakse § 26 toodud hindamisskaala alusel. Komisjon on hindamisel otsustusõiguslik, kui kohal on vähemalt 2/3 komisjoni koosseisust.
9. Lõputöö kaitsmisele mitteilmumisel tehakse üliõpilase kohta protokolli märge "mitteilmunud".
10. Mõjuvatel põhjustel lõputöö kaitsmisele mitteilmunud üliõpilasel on õigus kaitsta lõputöö komisjoni esimehe poolt määratud ajal. Mõjuvateks põhjusteks on haigus, mida tõendab komisjoni esimehele esitatud arstitõend, ekstreemne perekondlik situatsioon vms.
11. Lõputööde kaitsmise tulemused tehakse teatavaks vahetult pärast protokollide vormistamist.
12. Üliõpilasel on õigus kaitsmisel saadud hindega mittenõustumisel esitada õppeprorektorile kirjalik protest kahe tööpäeva jooksul pärast tulemuste teatavaks tegemist. Õppeprorektor kutsub protesti läbivaatamiseks kokku komisjoni seitsme tööpäeva jooksul arvates protesti saamisest. Komisjon vastab protestile seitsme tööpäeva jooksul komisjoni kokkukutsumisest alates.
13. Mittekaitstud lõputöö korduskaitsmist võimaldatakse erandkorras. Lõputöö korduskaitsmiseks nõuab komisjon üliõpilaselt olemasoleva töö täiendamist või uue teema valimist.
14. Lõputöö kaitsmisest loobumine mõjuva põhjuseta võrdsustatakse hindega "puudulik".
§ 30. Lennupraktika sooritamise ajakava
1. Lennupraktika sooritamise ajakava on lennupraktika ajalise planeerimise alusdokument, mis koostatakse õhusõiduki juhtimise osakonnas koostöös lennupraktikat läbi viiva lepingujärgse koostööpartneriga üheks semestriks. Lennujuhtimise eriala üliõpilaste lennupraktika ajakava koostab vastava õppetooli juhataja koostöös õhusõiduki juhtimise osakonna ja lennupraktikat läbi viiva lepingujärgse koostööpartneriga.
2. Ajakava kooskõlastatakse ja kinnitatakse akadeemia lennukoolitusorganisatsiooni esimesel koosolekul uue semestri alguses. Ajakava koostamisel arvestatakse üliõpilaste arvamusega.
3. Ajakavas märgitud ajal põhjuseta lennupraktikale mitteilmunud üliõpilane kirjutab akadeemia rektorile seletuskirja. Mõjuvateks põhjusteks on haigus, mida tõendab õhusõiduki juhtimise osakonna juhatajale esitatud arstitõend, ekstreemne perekondlik situatsioon vms. Korduvalt ajakavas märgitud kokkuleppeid rikkunud üliõpilane eksmatrikuleeritakse. Vabanenud õppekoht täidetakse vastavalt § 22 toodud tingimustel.
4. Lennupraktikale lubatakse üliõpilased, kes on läbinud eelneva õppeprogrammi täies mahus.
§ 31. Õpetamise ja ainekursuste kvaliteedi hindamine
1. Õpetamise ja ainekursuste hindamine toimub üliõpilaste ja õppejõudude küsitluse kaudu ning on õppetöö kvaliteedi tagamise üheks aluseks.
2. Üliõpilaste küsitlus annab õppejõududele ja akadeemilise struktuuri üksustele õppetöö kohta õppeainete lõikes üliõpilastelt järjepidevat tagasisidet. Vajaduse korral kasutatakse saadavat infot ainekursuste sisu ja vormi täiustamisel.
3. Küsitluse läbiviimise korra kehtestab akadeemia kvaliteedijuht.
V Üliõpilaste õppetööga seonduvad õigused ja kohustused
§ 32. Üliõpilasnõustamine
1. Üliõpilasel on õigus pöörduda õppeliini töötajate, avatud õppe koordinaatorite ja üliõpilasesinduse liikmete poole, et saada informatsiooni ning nõu akadeemias õppimisega seotud probleemide lahendamise kohta. (Jõustunud 26.09.2006)
2. Avatud õppe koordinaator on õppeosakonna esildise alusel rektori käskkirjaga kinnitatud akadeemia töötaja, kes lisaks oma põhitööle kooskõlastab rakenduskõrgharidusõppes või magistriõppes õppetööd ja juhendab ning nõustab avatud õppes õppivaid üliõpilasi. (Jõustunud 26.09.2006)
§ 33. Üliõpilaste õigused ja kohustused
1. Õigus kuulata akadeemias õppekavaväliseid loenguid ja sooritada praktikume, seminare, eksameid ja arvestusi.
2. Õigus tasuta kasutada õppetegevuseks akadeemia auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid rektori kehtestatud korras.
3. Õigus valida oma esindajad ja olla valitud akadeemia üliõpilasesindusse.
4. Õigus esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks.
5. Õigus esitada rektorile õppekorralduse parendamise ettepanekuid.
6. Õigus õppekava sulgemisel või akadeemia tegevuse lõpetamisel jätkata õpinguid samas või teises õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
7. Kohustus kasutada akadeemia kasutusse antud riigivara heaperemehelikult ja järgida akadeemia õppekorralduse ja siseeeskirju.
§ 34. Õppetoetused
1. Õigus saada õppetoetust ja õppelaenu „Õppetoetuste ja õppelaenu seadusega“ (RTI 2003, 58, 387) kehtestatud korras.
2. Õppelaenu ja õppetoetuste seadusega kehtestatud õppetoetused on põhitoetus ja täiendav toetus:
a) põhitoetus – üliõpilasele makstav rahaline toetus hariduse omandamisega kaasnevate kulutuste katmiseks;
b) täiendav toetus – põhitoetuse saamise nõuetele vastavale üliõpilasele makstav täiendav rahaline toetus eluasemele ja transpordile tehtavate kulutuste katmiseks. Täiendavat toetust makstakse eeldusel, et üliõpilase elukoht asub väljaspool omavalitsusüksust ja sellega piirnevaid omavalitsusi, kus asub akadeemia või lepingujärgne õppeasutus, milles üliõpilane õpib.
3. Õppetoetus määratakse Eesti Lennuakadeemiale eraldatud summade piires Eesti Lennuakadeemia õppetoetuste komisjoni poolt, mis koosneb rektoraadi, üliõpilasesinduse ja õppeosakonna esindajatest.
4. Rektor kehtestab kooskõlastatult üliõpilasesindusega õppetoetuste taotlemise, määramise ja maksmise tingimused ja korra iga aasta 1. septembriks ja teavitades sellest üliõpilasi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi.
§ 35. Õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidlustamine
1. Juhul kui üliõpilane soovib vaidlustada õppekorraldusega seonduvat otsust, pöördub ta otsuse teinud isiku poole ning väljendab selgelt oma soovi otsus vaidlustada. Juhul kui arutelu otsuse teinud isikuga üliõpilase soovi ei muuda, võib ta esitada kirjaliku apellatsiooni ühe kuu jooksul alates vaidlustatava otsuse vastuvõtmisest.
2. Apellatsioon esitatakse õppeprorektorile. Õppeprorektori otsuse vaidlustamisel esitatakse apellatsioon rektorile.
3. Apellatsiooni vastuvõtja selgitab apelleerijale viie tööpäeva jooksul alates apellatsiooni saamisest, kuidas apellatsiooni menetletakse.
4. Õppeprorektor võib apellatsiooni läbivaatamiseks moodustada kolmeliikmelise komisjoni, konsulteerida eriala- ja/või õppeosakonnaga ja üliõpilasesindusega.
5. Isikul, kellele apellatsioon esitati, on kohustus üliõpilast teavitada 15 tööpäeva jooksul pärast apellatsiooni esitamist sellest, kas ta:
a) jätab vaidlustatud otsuse jõusse,
b) tühistab otsuse ja teeb samas küsimuses uue otsuse.
VI Lennunduse profileerivad ained
(Jõustunud 26.02.2009)
§ 36. Lennuliikluse juhtimise (A) õppekava
Lennuliiklusteeninduse (A1) eriala profileerivad õppeained:
A1 üldõpe
1 AY.001 Sissejuhatus erialasse 2 AY.002 Lennundusõigus (Lennundusseadusandlus) 3 AY.003 Lennundusmeteoroloogia 4 AY.004 Inimtegur lennujuhtimises 5 AY.005 Inglise keel 6 AY.006 Aerodünaamika 7 AY.007 Lennutegevus 8 AY.008 Õhusõiduki ehitus, seadmed ja süsteemid 9 AY.012 Seadmed ja süsteemid lennuliiklusteeninduses 10 AY.010 Lennuliikluse korraldamine 11 AY.011 Navigatsioon 12 AY.013 Lennunduse raadioside 13 AY.017 Lennuteabeteenindus 14 AY.018 Radarseadmed 15 AY.016 Erialane tutvumispraktika I
A1 erialaõpe
16 AA.025 Tutvumislennud 17 Lähilennujuhtimine AA.027 Lähilennujuhtimine I (Liikluse juhtimine) AA.028 Lähilennujuhtimine II (Raadioside) 18 AA.112 Tutvumispraktika II. Lähilennujuhtimine ja ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimine 19 AA.005 Erialane inglise keel 20 AA.026 Tutvumislennud simulaatoril Valikained 21 Lähenemislennujuhtimine radariga AA.019 Lähenemislennujuhtimine radariga I (ATS) AA.022 Lähenemislennujuhtimine radariga II (RTF) 22 AA.020 Tutvumispraktika III. Radariga lähenemislennujuhtimise praktika 23 AA.009 Lennuvälja lennuinfoteenindus 24 AA.110 Lennuvälja lennuinfoteeninduse praktika 25 Ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimine AA.015 Ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimine I (ATS) AA.016 Ühendatud lähi- ja lähenemislennujuhtimine II (RTF)
Lennunduse profileerivad ained, kus hinnatakse sajandiku täpsusega, on lennuliiklusteeninduse eriala simulaatorpraktikad: AA.027; AA.028; AA.019;
AA.022; AA.015; AA.016.
§ 37. Õhusõiduki juhtimise (B) õppekava profileerivad õppeained:
1 LY.002 Lennunduspsühholoogia alused 2 BE.540 Inimfaktor 3 BE.501 Erialane inglise keel I 4 BE.601 Erialane inglise keel II 5 BE.701 Erialane inglise keel III 6 BE.510 Lennundusõigusaktid I 7 BE.610 Lennundusõigusaktid II 8 BE.710 Lennundusõigusaktid III 9 BE.520 Õhusõiduki üldehitus I 10 BE.620 Õhusõiduki üldehitus II 11 BL.720 Õhusõiduki üldehitus III (B4) 12 BK.720 Õhusõiduki üldehitus III (B5) 13 BE.530 Lend ja plaan I 14 BE.630 Lend ja plaan II 15 BE.730 Lend ja plaan III 16 BE.550 Meteoroloogia I 17 BE.650 Meteoroloogia II 18 BE.750 Meteoroloogia III 19 BE.561 Navigatsioon I 20 BE.660 Navigatsioon II 21 BE.761 Navigatsioon III 22 BE.570 Käitamisprotseduurid I 23 BE.670 Käitamisprotseduurid II 24 BL.770 Käitamisprotseduurid III (B4) 25 BK.770 Käitamisprotseduurid III (B5) 26 BE.580 Aerodünaamika I 27 BE.680 Aerodünaamika II 28 BL.780 Aerodünaamika III (B4) 29 BK.780 Aerodünaamika III (B5) 30 BE.591 Lennundusraadioside I 31 BE.692 Lennundusraadioside II 32 BE.791 Lennundusraadioside III 33 BL.003 Meeskonna koostöö koolitus (MCC) 34 BL.002 Lennupraktika (B4) 35 BK.002 Lennupraktika (B5)
§ 38. Lennundusettevõtte käitamise (C) õppekava
Õhusõiduki hoolduse (C7) eriala profileerivad õppeained:
1 LY.017 Raadiotehnika alused 2 IY.008 Materjaliõpetus 3 IY.009 Rakendusmehaanika 4 IY.016 Õhusõiduki ehitus 5 IY.014 Lennundusmaterjalid 6 IY.017 Aerodünaamika 7 LY.003 Inglise keel 8 CB.037 Lennukite aerodünaamika, ehitus ja süsteemid 9 CB.027 Gaasiturbiinmootorid 10 CB.002 Materjalid ja detailid 11 CB.040 Õhusõiduki ehitus inglise keeles 12 CB.028 Kolbmootorid 13 CB.024 Propellerid 14 CB.031 Hooldusprotseduurid 15 CB.026 Õhusõidukite ehitus, avioonikaseadmed ja elektrisüsteemid 16 CB.038 Lennundusalased õigusaktid 17 CB.033 Õhusõiduki digitaalelektroonika 18 CB.041 Praktika kolb- ja reaktiivmootorite laboratooriumis 19 CB.025 Jõuseadmete elektroonika 20 CB.012 Inimfaktor õhusõiduki hoolduses 21 CB.014 Liini- ja baashoolduse praktika 22 CB.020 Töökojapraktika 23 CB.032 Õhusõiduki konstruktsiooni hoolduspraktika 24 CB.029 Avioonikaseadmete diagnostika ja hooldus
VII Rakendussätted
§ 39. Enne 30. juunit 2002 Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud õppekavade alusel läbiviidava õppe erinevused
1. Diplomiõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane täiendab oma üldhariduslikku baasi, süvendab kutsealaseid oskusi ja omandab teadmised valitud erialal töötamiseks või magistriõppeks vajalike pädevuse.
2. Diplomiõppesse õppima asunud üliõpilastele kohaldatakse eeskirjas rakenduskõrgharidusõppe kohta sätestatut.
3. Enne 2002. aasta 30. juunit akadeemiasse immatrikuleeritud üliõpilasel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini. RKS § 322 (1).
4. Akadeemial on õigus üliõpilase taotluse alusel kohaldada rakenduskõrghariduse õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat immatrikuleeritud üliõpilastele. RKS § 32 (10).
5. Enne 2002/03. õppeaastat lõpetanud isikutel on õigus saada ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement) akadeemia nõukogu kehtestatud korras.
§ 40. Eeskirja jõustumine
Käesolev eeskiri jõustub pärast selle kinnitamist akadeemia nõukogus.