Korduma kippuvad küsimused

• Kuidas valmistuda Eesti Lennuakadeemiasse sisseastumiseks juba põhikoolis?
• Millised peaksid olema riigieksamite tulemused lennuakadeemiasse sissesaamiseks?
• Kas mul on võimalik kandideerida kui vajalik riigieksam on sooritamata?
• Milles seisnevad psühholoogilised katsed lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki juhtimise erialadele kandideerimisel?
• Kas õppetöö on tasuline või tasuta?
• Kui suur on riigieelarvevälise õppekoha õppemaks lennuliiklusteeninduse/ õhusõiduki juhtimise erialal?
• Kas õhusõiduki juhtimise kutsealale ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerimiseks vajalikud terviseuuringud peavad olema teostatud enne paberite sissetoomist või teostatakse need kohapeal?
• Millised on konkreetsed meditsiinilised nõuded silmanägemisele õhusõiduki juhtimise erialale kandideerimisel? Kas silmad võivad olla laseroperatsiooniga korrigeeritud?
• Kas sisseastuja peab saama dokumendi politseist, et kriminaalkaristus puudub?
• Kas ma saan kandideerida Eesti Lennuakadeemiasse, kui minu kohta karistusregistris on kehtivad kriminaalkaristusandmed?
• Kas Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes peavad noormehed olema läbinud kaitseväeteenistuse?
• Kui suur on tavaliselt konkurents sisseastumisel?
• Kas õpingute ajal saab eriala vahetada?
• Millised on edasiõppimise võimalused peale lennuakadeemia lõpetamist?
• Kas Eesti Lennuakadeemia pakub ka ühiselamukohti?
• Kas Eesti Lennuakadeemia on seotud Tartu Ülikooliga?
• Kas Eesti Lennuakadeemia koolitab ka stjuardesse?

Kuidas valmistuda Eesti Lennuakadeemiasse sisseastumiseks juba põhikoolis?

Lennuakadeemiasse sisseastumisel on olulised head tulemused matemaatika või füüsika ja võõrkeele riigieksamitel, seega tuleks põhikoolis ja gümnaasiumis rõhku panna just nende ainete õppimisele. Samuti on eelduseks hea füüsiline ja vaimne tervis. Mingit erilist ettevalmistust akadeemia ei eelda.

Millised peaksid olema riigieksamite tulemused lennuakadeemiasse sissesaamiseks?

Eesti Lennuakadeemiasse sisseastumisel puudub konkreetne riigieksami tulemuste miinimum. Sissesaamine oleneb nii kandideerimise aastast, kuna riigieksami sooritamise tase võib olla aastati erinev, kui ka konkreetsest erialast, mida soovitakse õppima asuda. Läbi aastate on meie populaarseimaks kutsealaks olnud õhusõiduki juhtimine. Kõige väiksem on konkurss seni olnud õhusõiduki hoolduse erialale. Selle põhjuseks pole eriala ebapopulaarsus, vaid asjaolu, et sel erialal avatav õppegrupp on oluliselt suurem kui teiste erialade grupid. Eelmiste aastate vastuvõtuprotsesside kogemustele tuginedes võib väita, et sisseastumisel ning ka hilisemates õpingutes on riigieksami tulemustest märksa olulisemad psühholoogiliste katsete tulemused (lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki juhtimise erialadel).

Kas mul on võimalik kandideerida kui vajalik riigieksam on sooritamata?

Kandideerida saab ka ilma riigieksamita. Vastavalt vastuvõtueeskirja punkt 4.11.-le on vastuvõtukomisjonil õigus lubada mõjuvatel asjaoludel (kõrge motivatsioon, erialane töökogemus, soovituste olemasolu jms) konkureerima kandidaate, kellel ei ole kõik nõutavad riigieksamid sooritatud. Sellisel juhul ei saa kandidaat puuduva riigieksami eest konkursipunkte.

Erandjuhtudel (lennundusettevõtete soovitused, gümnaasiumiharidus saadud riigieksamite kehtestamisele eelneval perioodil või välisriigis vms.) võib komisjon kokku kutsuda võõrkeelte või reaalainete komisjoni, kes korraldab asenduseksami, mille eest antakse konkursipunkte.

Milles seisnevad psühholoogilised katsed lennuliiklusteeninduse ja õhusõiduki juhtimise erialadele kandideerimisel?

Psühholoogilised katsed koosnevad ca 20 kirjalikust testist, mis võtab koos vaheaegadega kokku u 7 tundi.

Psühholoogiliste katsete juures hinnatakse kahte näitajat: psühholoogilisi võimeid ja psühholoogilist sobivust.

1) Psüühiliste võimete hindamisel uuritakse testide abil järgnevaid psüühilisi võimeid:

• tähelepanu, taju ja loogilist mõtlemist
• tehnilist mõtlemist
• arvulist võimekust
• ruumis orienteerumise võimekust
• püsimälu võimekust
• mitme vaimse tegevuse koos sooritamise võimekust.

Võimete testide tulemused annavad punkte kõikidel erialadel kandideerijatele. Maksimaalselt on siin võimalik saada 40 punkti, konkursipunktide osakaaluga 40%.

2) Psühholoogilise sobivuse määramiseks tuleb Teil vastata suurele hulgale valikvastustega küsimustele ning täita ankeet. Hinnatakse Teie isikuomadusi, põhiliselt stressi- ja pingetaluvust jne.

Isiksuse testide tulemuseks on vaid: sobiv või mittesobiv vastavale erialale. Psühholoogiline sobivus on oluline vaid õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerijatel.

Juhul, kui kandidaat osutub õhusõiduki juhtimise või lennuliikluse juhtimise erialale mittesobivaks, on tal siiski võimalus edasi kandideerida nt oma teise või kolmanda valikuna märgitud erialal.

Psühholoogilised testid toimuvad eesti keeles.

Kas õppetöö on tasuline või tasuta?

Õppekohad Eesti Lennuakadeemias jagunevad:
1) riigieelarvelised õppekohad (e. tasuta õppekohad) – riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohad;
2) riigieelarvevälised õppekohad (e. tasulised õppekohad) – väljaspool riiklikku koolitus­tellimust loodud õppekohad.

Riigieelarveliste ja riigieelarveväliste õppekohtade piirarvud kinnitab lennuakadeemia nõukogu. 2009/10. õppeaastal oli riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade arv alljärgnev:

A1	Lennuliiklusteenindus	8
A3	Side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine	16
B4/B5	Lennuki / kopteri juhtimine	10
C6	Lennundusettevõtte juhtimine	8
C7	Õhusõiduki hooldus	20
	Kokku:	62

Kui suur on riigieelarvevälise õppekoha õppemaks lennuliiklusteeninduse/ õhusõiduki juhtimise erialal?

Seoses sellega, et lennujuhi ja piloodi õpe on spetsiifiline ning erialaõpe toimub suures osas väikeses grupis, on tasulise koha maks kõrge. Tasulise õppekoha maksumus kehtestatakse kevadsemestri lõpus ELA nõukogus.

Kas õhusõiduki juhtimise kutsealale ja lennuliiklusteeninduse erialale kandideerimiseks vajalikud terviseuuringud peavad olema teostatud enne paberite sissetoomist või teostatakse need kohapeal?

Terviseuuringud peavad läbima ainult lennuliiklusteeninduse või õhusõiduki juhtimise erialale kandideerijad. Enamik terviseuuringuid sooritatakse Baltic Euromedical OÜ-s meditsiinilise kontrolli ajal katsete sooritamise ajaks.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijatel on vajalik enne meditsiinilist kontrolli Baltic Euromedical OÜ-s saada oma perearstilt:

1. väljavõte ambulatoorsest kaardist viimase 5 aasta kohta (põetud haigused);
2. tõend, et perearstile teadaolevalt ei ole kandidaadil esinenud psüühilisi häireid;
3. kopsude röntgenuuring.

Sisseastumisdokumente akadeemiasse tuues pole meditsiinilisi tõendeid tarvis kaasa võtta.

Eesti Lennuakadeemia suunab meditsiinilisse kontrolli psühholoogiliste katsete paremusjärjestuse alusel isiksuslikult (lennujuhiks/piloodiks) sobivaks osutunud kandidaadid (15-20 piloodikandidaati ja 10-15 lennujuhikandidaati). Meditsiiniline komisjon Baltic Euromedical OÜ-s toimub augustikuus ja teeb lõpliku otsuse kas kandidaadi tervis lubab tal asuda õppima õhusõiduki juhtimise või lennuliiklusteeninduse erialale.

Õhusõiduki juhtimise ja lennuliiklusteeninduse erialadele kandideerijad läbivad Baltic Euromedical OÜ-s järgmised terviseuuringud:

1. Laboriuuringud
   1.1. vere kliiniline analüüs
   1.2. uriini analüüs
   1.3. vere lipiididesisalduse määramine
   1.4. veresuhkru analüüs
    
2. Röntgen- ja funktsionaaldiagnostilised uuringud
   2.1. elektrokardiogramm (EKG)
   2.2. toonaudiomeetria
   2.3. spiromeetria
   2.4. kopsude tippvoolu mõõtmine (PEF)
   2.5. kõrva, nina ja kurgu kontroll
   2.6. silmade ja nägemise kontroll
   2.7. värvusnägemise kontroll Ishihara testidega ja vaatevälja hindamine Donders’i meetodil
    
3. Psüühilise seisundi hindamine

Vaata Vabariigi Valitsuse määrust nr 325:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=973055

Millised on konkreetsed meditsiinilised nõuded silmanägemisele õhusõiduki juhtimise erialale kandideerimisel? Kas silmad võivad olla laseroperatsiooniga korrigeeritud?

Lenduriks ja lennujuhiks õppida soovijal peab kaugnägevusteravus olema mõlemas silmas eraldi vähemalt 6/9 (0,7) ning koos 6/6 (1,0). Silma refraktsioonihäire ei tohi ületada +/-3 dioptrit. Lisaks kontrollitakse veel värvusnägevust, silma põhjasid, vaatevälju jne.

Kui operatsioonijärgne refraktsioonihäire oli alla 5 dioptri, võib kaaluda tervisenõuetele vastavust pärast aasta (12 kuu) möödumist operatsioonist tingimusel, et silma refraktsioon on stabiilne, nägemisfunktsioon taastunud ning valgustundlikkus pole tõusnud.

Vaata Vabariigi Valitsuse määrust nr 325:  https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=973055

Lõpliku otsuse nii tervise, kui ka silmanägemise kohta teeb meditsiiniline komisjon. Eesti Lennuakadeemiasse immatrikuleerimiseks peab olema meditsiiniline kontroll positiivselt läbitud.

Kas sisseastuja peab saama dokumendi politseist, et kriminaalkaristus puudub?

Kriminaalkaristuse puudumist tõendate individuaalsel vestlusel oma allkirjaga. Ametlik kontroll toimub/tehakse enne erialapraktikat lennundusettevõttes.

Kas ma saan kandideerida Eesti Lennuakadeemiasse, kui minu kohta karistusregistris on kehtivad kriminaalkaristusandmed?

Kriminaalkaristuse puudumise nõue akadeemiasse sisseastumise eeldusena on tingitud sellest, et tulenevalt lennuohutusnõuetest on lennundusettevõtted kehtestanud oma territooriumile sissepääsurežiimi, ning läbipääsuloa saamine eeldab muuhulgas kriminaalkaristuse puudumist. Seega tekiks karistuse olemasolu korral üliõpilasel probleeme praktika läbimisel ning hiljem ka töökoha leidmisel.

Karistatuse arvestamisel saab akadeemia lähtuda ainult karistusregistri seaduses sätestatust, kus see on seotud vastavate andmetega karistusregistris. Selle kohaselt omavad karistusregistri karistusandmed õiguslikku tähendust kuni nende kustutamiseni. Tähtajad kustutamiseks on esitatud karistusregistri seaduse §-des 25–28 ja sõltuvad  süüteost, mille eest karistus on määratud. Seadus sätestab ka juhud, millal on õiguslik tähendus karistusregistrist kustutatud ja karistusregistri arhiivi kantud andmetel ning kellel ja milleks on õigus vastavaid andmeid saada ja kasutada. Akadeemial ei ole õigust üliõpilaskandidaatide kohta karistusregistrist andmeid saada ega võimalust nende poolt esitatud andmeid kontrollida, seda saab teha ainult isik ise. Akadeemia poolt esitatud sisseastumisnõudel on seega hoiatav tähendus, vältimaks olukorda, et hilisemad võimalikud piirangud õpingute käigus ja töökoha leidmisel ei tuleks üliõpilaskandidaadile ootamatult. Esitatud andmete õigsuse eest vastutab üliõpilaskandidaat ise.

Kas Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes peavad noormehed olema läbinud kaitseväeteenistuse?

Eesti Lennuakadeemiasse õppima asudes ei pea noormehed eelnevalt olema läbinud kaitseväeteenistust. Kaitseväeteenistus läbitakse kolme esimese õpinguaasta jooksul. Üks variantidest on sisse astuda ja kohe minna kaitseväeteenistusse.

Kui suur on tavaliselt konkurents sisseastumisel?

	2008. aastal	2009. aastal
lennuliiklusteenindus	11,5 avaldust kohale	14 avaldust kohale
lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine	4,4 avaldust kohale	5,1 avaldust kohale
õhusõiduki juhtimine	16,4 avaldust kohale	16,1 avaldust kohale
lennundusettevõtte juhtimine	7,6 avaldust kohale	11 avaldust kohale
õhusõiduki hooldus	2,9 avaldust kohale	3,9 avaldust kohale

Kas õpingute ajal saab eriala vahetada?

Riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilase eksmatrikuleerimisel võib vabanenud õppekoha täita konkursi korras kohe pärast õppekoha vabanemist. Õppekohtade arvestust peab ja vabanenud õppekohtadest annab teada õppeosakond.

Vabanenud riigieelarvelisele õppekohale võivad kandideerida riigieelarvevälistel õppekohtadel õppivad üliõpilased, reimmatrikuleerimise taotlejad ja õppekava vahetust taotlevad üliõpilased. Konkursitingimused kehtestab ja avalikustab kutsealaosakond.

Rakenduskõrgkooli seadusega on kehtestatud piirang samal kõrgharidusastmel teist korda riigieelarvelisel õppekohal õppimise kohta. Piiranguga sätestatakse, et inimene, kes vähemalt poole õppekava nominaalkestusest on õppinud riigieelarvelisel kohal, ei saa asuda selle õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul teist korda õppima riigieelarvelisel kohal samal kõrgharidusastmel.

Vaata Rakenduskõrgkooli seadust: https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13009724

Millised on edasiõppimise võimalused peale lennuakadeemia lõpetamist?

Rakenduskõrgharidusõppe tase on võrdsustatud bakalaureuseõppe tasemega, seega on rakenduskõrgharidust pakkuva Eesti Lennuakadeemia lõpetanul samad edasiõppimise võimalused kui mistahes teise kõrgkooli lõpetanul.

Alates 2006. aastast on magistrikraadi omandamine võimalik ka Eesti Lennuakadeemias. Akadeemia avas magistriõppe õppekaval "Lennundustegevuse korraldus", mille eesmärgiks on ette valmistada kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste süsteemse lennuohutuse ja inimteguri alal ning suurendada vastavat kompetentsi Eestis.

Kas Eesti Lennuakadeemia pakub ka ühiselamukohti?

Eesti Lennuakadeemial oma ühiselamuid pole. Vajadusel on meie üliõpilastel võimalus taotleda ühiselamukohti Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli ühiselamutes.

Kas Eesti Lennuakadeemia on seotud Tartu Ülikooliga?

Tartu Ülikooli ja Eesti Lennuakadeemia vahel on sõlmitud koostööleping. Nimelt toimub 1,5 aastat õppetöö ülikoolis külalisüliõpilase staatuses.

Kas Eesti Lennuakadeemia koolitab ka stjuardesse?

ELA stjuardesse ei koolita. Seda teevad vastavalt vajadusele lennuettevõtjad ise. Tavaliselt kuulutab ettevõtja meediakanalites välja konkursi või tööpakkumise stjuuardite/stjuardesside leidmiseks. Hetkel tegelevad suurematest ettevõtjatest reisijate veoga AS Estonian Air ja AS Aero Airlines.

Vaata Estonian Air kodulehekülge: http://www.estonian-air.ee/stjuardess