9.4. Väljalaskegaaside temperatuur

Väljalaske- ehk heitgaaside temperatuuri (exhaust gas temperature – EGT) anduri paigatus mootorite juures on erinev. Üldlevinud paigutuskoht on ca 4” silindripeast heitgaaside kollektori suunas.

EGT muutus võib olla üks mootori vealeidmise meetoditest, kuid eelkõige on see parameeter siiski küttesegu moodustamise kvaliteedi hindamiseks. Samas tuleb võtta teadmiseks ka asjaolu, et ülelaadimisega mootorite silindripea töötemperatuur on kõrgem (ca 50oC), kui imimootoritel (normally aspirated engine). See on põhjustatud sissesuunatava õhu temperatuuri tõusust turbokompressori/õhulaaduri poolt.

Turbokompressormootoritel mõõdetakse ka laadimisrõhku (turbine inlet temperature – TIT).

Laadimisrõhu suurust üldjuhul ei limiteerita. EGT seadmete komplekti kuulub näitur, signaalijuhe ja andur (vastavalt: gage, wiring and probe). Nimetatud seadmete komplekt genereerib ise elektripinge.

Nagu CHT nii ka EGT mõõtmist saab vajadusel tellida silindrite kaupa. Sellisel juhul omab anduri jaoturpea selekteerimislüliti üksikute silindrite heitgaaside temperatuuride mõõtmiseks. EGT näituri skaala on tareeritud tööpiirkonnaga 1200 … 17000F, see vastab 650 …950oC.

EGT maksimum väärtus sõltub alati võimsusrežiimist, õhurõhu muutusest ja välisõhu temperatuurist. EGT maksimum väärtust saab alati vähendada kas kütuse hulga vähendamisega või suurendamisega.

Rikka küttesegu korral lisakütus ja lahja küttesegu korral lisaõhk vähendab EGT.

Karburaatormootoritel on EGT temperatuuri maks. väärtus sagedamini ebaselgem kui sissepritsemootoritel, seda eelkõige ebaühtlase küttesegu koostise ja jaotuse tõttu silindrites. Seetõttu on karburaatormootoril tendents töötada ühtlasemalt temperatuuril, mis on 25 … 50oF kõrgem EGT tippväärtusest (of peak EGT). Samas GDI mootoritel 250 hj ja rohkem on EGT tippväärtuse moment küllalt täpselt määratav.

EGT tippväärtuse defineering

Keemiliselt korrektne küttesegu põleb 100%-liselt. Samas me teame, et erinevatel lennurežiimidel muutub suurtes piirides.

Küttesegu koostis mõjutab oluliselt ka küünla tööd. Külm välisõhk, aga muudab küttesegu kõikidel ottomootoritel lahjemaks, sest õhutihedus kasvab ja seega õhumass segus kasvab ning konstantse kütte hulga juures küttesegu koostis lahjeneb. Küttesegu lahjendamise oskust (leaning) mootoritöö ühtluse suurendamise eesmärgil on otstarbekas määratleda marsruutlennurežiimil.

EGT väärtuse optimeerimise juures on tähtis meeles pidada, et küttesegu koostise lahjendamine peale EGT tippväärtust ei ole soovitav (leaning past the peak is not recommendid!).