Dünamomeeter on seade, millega mõõdetakse pöörlemismomenti ja pöörlemiskiirust. Mõõdetud andmete põhjal saab väljaarvutada mootori võimsuse.

Dünamomeetrit saab kasutada ka, et mõõta mõne teise seadme, näiteks veepumba, käitamiseks kuluvat enerigat. Sellisel juhul kasutatakse dünamomeetrit, mis suudab töötada ka mootori režiimis e. aktiivset dünamomeetrit. Sellised, mida saab kasutada ainult pidurdamiseks ja mitte mootorina, nimetatakse passiivseteks dünamomeetriteks.

Dünamomeetreid toodetakse mitmeid eri tüüpe, levinumaid neist: vee, pöörisvoolu, alalisvoolu ja vahelduvvooluga töötavad. Vesipidur kasutab mootori koormamiseks vee takistust, mis tekib rootori labade pöörlemisel vee keskkonnas. Pidurdusjõudu reguleeritakse veetaseme kõrgusega. Pöörisvooludega töötav pidur kasutab staatori magentvälja tugevuse muutmist pidurdusjõu muutmiseks, st. mida tugevam on magnetvälji, seda suurem on pidurdusmoment rootorile. Nii vee kui pöörisvooludega töötavas piduris muundatakse kogu energia soojuseks. Alalisvooluga ja vahelduvvooluga töötavad dünamomeetrid töötavad pidurdamisels generaatroi režiimis ning suur osa energiast saadetakse tagasi vooluvõrku.

Kõige paremaks dünamomeetriks peetakse vahelduvvooluga töötavat seadet selle suure kasuteguri (kuni 98%), täpse kontrolli ja kiire reageerimise pärast. Vahelduvvoolu kasutava piduriga on võimalik läbi viia ka dünaamilisi teste, simuleerida käiguvahetusi, üles- ja allamäge sõitu jt. situatsioone. Ühtlasi on vahelduvvoolu dünamomeeter ka kõige kallim ülalnimetatud neljast.

Tartu Lennukolledžis on kasutuses Schenck GmbH LI250 vahelduvvoolu pidur. Sisuliselt on tegemist suure asünkroonmootoriga. Asünkroonmootori pöörlemissagedus sõltub staatorimähisest, täpsemini mootori pooluspaaride arvust, ja kasutatava voolu sagedusest. Schencki stend on varustatud lühisrootoriga ning mootori pöörlemise sageduse muutmiseks kasutatakse sagedusmuundurit, mis muudab mootorit käitava elektrivoolu sagedust.

Mootori töörežiimis töötades tekib pidurdusmoment läbi staatoris tekitatava takistava magnetvälja, mis pöörleb erinevalt rootori pöörlemise sagedusest aeglasemalt ning mille sagedust muudetakse sagedusmuunduri abil. Mida suurem on rootori ja staatoris pöörleva magnetvälja sageduste vahe, seda suurem on pidurdusmoment.