2.1.4. Viskoossus

Kütuse viskoossus on tiheduse kõrval kütuse aurustumis- ja segumoodustamise protsessides määravaks diiselmootoris.

Viskoosssusest ja tihedusest sõltuvad kütuse leegi vorm ja ehitus, moodustuvate tilkade mõõtmed, kütusetilkade sissepritse kaugus põlemiskambrisse. Väiksem tihedus ja viskoossus kindlustavad kütuse parema pihustumise.

Viskoossuse ja tiheduse suurenemisega suureneb tilkade läbimõõt ja väheneb nende täielik põlemine, mille tulemusena suureneb kütuse erikulu ja kasvab heitgaaside suitsusus.

Kütuse viskoossus mõjutab kütusepumba täitumist ja kütuse leket plunzeri paaride vahelt. Kütuse viskoossuse kasvuga kasvab kütusesüsteemi takistus, väheneb kütusepumba täituvus, mis võib viia ülelöökideni tema töös.

Viskoossuse vähenemisega diislikütuse kogus, mis on plunzeri paaride ja hülsi vahel, kasvab, mille tulemusena väheneb pumba kütuse pealeandmine. Mootori üleminek kütusele, mis on väiksema viskoossusega ja tihedusega, võib viia kolvi peade läbipõlemisele, mistõttu on vajalik küttuseaparatuuri ümberreguleerimine.

Viskoossusest oleneb ka plunzeripaaride kulumine. Kütuse viskoossuse alumine piir , millega kindlustatakse tema kõrge määrimisvõime, sõltub küttesüsteemi konstruktsiooni eripärast ja kasutamistingimustest. Kütuse viskoossus (1,8-7,0) mm2/s ei oma mõju kaasaegsetele kiirekäiguliste diisli kütuseaparatuuri plunzerite paaride kulumisele.

Kütuse viskoossus sõltub otseselt tema süsivesinike koostisest. Suvine diislikütus, milles ülekaalus on parafiin-nafteen süsivesinikud, omab 20 oC juures kinemaatilist viskoossust (3,5-4,0) mm2/s (see sõltub ka toorainest, millest diislikütust valmistatakse, võib olla ka näiteks (5,5-6,0) mm2/s).