Iselukustuvate mutrite kasutamine
Iselukustuvaid mutreid on kolm erinevat liiki:
• nailonkraega mutrid – poldi sisse on valtsitud nailonist rõngas, mille sisemine diameeter on natuke väiksem poldi efektiivdiameetrist. Kui nüüd sellisesse mutrisse keerata polt, siis polt surub nailolist rõngast kokku, kuid ei lõika sinna keeret sisse. Hõõrdejõud poldi ja mutri vahel suureneb ning poldi iseeneslik lahtitulemine on takistatud.
• ovaalse ülaosaga mutrid – nii ovaalse kui segmenteeritud ülaosaga mutrite lukustuspõhimõte seisneb selles, et mutri ülaosa on surutud kokku, et vähendada mutri diameetrt. Kui mutter keerata poldi külge, siis poldi väliskeere surub kokkupressitud mutri ülaosa väljapoole tekitades tugeva hõõrdde poldi ja mutri vahel.
• segmenteeritud mutrid.
Iselukustavate mutrite kasutuse juures tuleb jälgida missuseid ülesandeid antud polt kannab. Näiteks nailonkraega mutrite juures peab jälgima, et kinnitussõlme temperatuur ei ületaks 130°C. Viimaseid kaustatakse kohtades, kus vedelik (õhusõiduki kütus) võib lekkida läbi poltliite. Sellistel puhkudel kasutatakse tavaliselt nailonkraega iselukustuvat kübarmutrit.
Tuleb alati jälgida, et iselukustuva mutri kontreerivat pinda läbiks alati vähemalt üks terve poldi keerd (seda reeglit pole võimalik jälgida kübarmutrite puhul, kuna nende korral ei ole poldi otsa lihtsalt näha).
Oluline on veel, et kadmiumiga kaetud mutreid ega ka polte ei kasutataks temperatuuridel üle 230oC, kuna siis hakkab kadmium difundeeruma materjali ning võib muuta baasmaterjali väga hapraks.
Neid mutreid kasutatakse kohtades ja agregaatidel, mida pole vaja tihti avada, eemaldada. Kuna iselukustuva mutri korduv laht ning kinni keeramine vähendab mutri võimet takistada lahtikeerdumist, siis iselukustuvad mutrid tuleb iga kord lahtikeeramise järel kas asendada või äärmisel juhul kontrollida vähimat väänet mis on vajalik mutri lahti keeramiseks (need väänded on tavaliselt antud hoolduskäsiraamatutes).