Pöörisvooluga kontrollimise aparatuur koosneb energiaallikast, kus genereeritakse vastava sagedusega vahelduvvool, ja sondist, kus tekib vahelduvvoolu tõttu magnetväli, mis omakorda indutseerib testitavas materjalis pöörisvoolu. Saadud signaal võetakse vastu ning filtreeritakse. Vähendamaks segavaid nähtusi kasutatakse mitmeid filtreid ning signaali töödeldakse kindlate algoritmide järgi. Selleks, et defekti olemusest paremini aru saada, on seda võimalik kuvada erinevatel vahenditel erinevalt. Tavaliselt kuvatakse saadud signaal ekraanile. Ühendades defektoskoobi arvutiga on võimalik signaal salvestada hilisemaks analüüsiks või genereerida kolmemõõtmeline pilt testitud alast.

Joonis 1.2 Pöörisvooluga kontrolli tööskeem.

Pöörisvoolude ebakorrapärane kulgemine testitavas materjalis kutsub esile vea indikatsiooni.

Joonis 1.3 Pöörisvoolude ebakorrapärasus.

Selleks, et saada tagasisidet defekti olemasolust materjalis peab defekt takistama pöörisvoolude kulgemist. Ebakorrapärasused, mis jäävad paralleelselt pöörisvoolude kulgemisega, ei tekita eriti suurt takistust, mille tõttu need võivad jääda ka avastamata.

Joonis 1.4 Pöörisvoolude kulgemine materjalis; A – pragu asetseb pöörisvooludega paralleelselt ning jääb

avastamata; B – pragu asetseb pöörisvooludega risti ning saab avastatud.