Esineb kolm peamist probleemi inspektsioonist saadavate tulemite interpreteerimisel. Esimeseks probleemiks on tõsiasi, et signaali tõlgendatakse erinevate ekspertide poolt erinevalt. Teiseks võivad tulemi tõlgendamist mõjutada inspekteerija seisund ja isiklikud omadused, milleks võib olla inspektsiooni kogemus, keskendumisvõime ja väsimus. Kolmandaks mängib tugevat rolli defekti geomeetria või siis selle sarnasus struktuuri elementidega.

Pöörisvoolu aparatuuri poolt esitatud signaali interpretatsioon sisaldab kriitiliste otsuste langetamist, näiteks kas esitatav signaal on defekt materjalis või lihtsalt taustamüra (mitte defekti indikatsioon). Kergeim lahendus sellisele probleemile oleks määrata signaali läve tase. Kõik signaalid, mis on oma amplituudilt kõrgemad kui läve tase loetakse defektiks, ning madalamad vastavalt taustamüraks. Asjaolude kokkusattumisel võib tekkida antud meetodiga kahte liiki vea teateid. Need vea teated on kriitilise tähtsusega ning omavad järgmist sisulist tähendust: vale defekti indikatsioon ja antud vale indikatsiooni aktsepteerimine. Valitud läve tasemest sõltub suuresti, kas saadud indikatsioon on defekt (signaali on õigesti interpreteeritud defektina) või on vale indikatsioon (signaali on valesti tõlgendatud defektina). Kuna pöörisvoolu aparatuuri sondist saadud signaali amplituud erineb väga palju sama tüüpi materjalidel, siis on võimatu rakendada ühtset rahvusvaheliselt tunnustatud standardit eelnevalt esinenud probleemi leevendamiseks.

Tavaliselt loetakse sageduste vahemikku 10 Hz kuni 50 Hz nii mürarikkaks, et antud vahemikus on peaaegu võimatu saada kasulikku informatsiooni defekti olemasolust. Eelnimetatud sagedused ei kuulu praktilises kontrollis kasutatavate sageduste hulka. Alumiiniumsulamite inspekteerimisel kasutatakse enamasti sagedusi vahemikus 100 Hz kuni 1 MHz.

Pöörisvoolu signaali mõjutavad järgmised parameetrid:

• ergutuse suurus ning sagedus;
• testitava objekti magnetiline läbitavus ja elektrijuhtivus;
• testitava objekti kuju ja mõõtmed;
• sondi tüüp;
• sondi asend objekti inspekteerimisel;
• inspekteerimise kiirus;
• ebakorrapärasused testitavas objektis;
• keskkonna tingimused.