1944 aastal kogunesid viiekümne riigi esindajad konverentsil Chicagos, et kehtestada rahvusvahelised ning ühtsed lennundusreeglid ning standartid. Konverentsi lõpus 7ndal detsembirl 1944 allkirjastati kolmekümne kahe riigi vahel lepe, millega loodi Rahvusvaheline Tsiviillennundus Organisatsioon (ICAO). Organisatsiooni eesmärgiks seati rahvusvahelise koostöö parandamine ning lennundusreeglite ühlustamine liikmesriikides. Seda lepet tuntakse ka kui Chicago Konventsioon (Chicago Convention). Nüüdseks on juba praktiliselt kõik maailma riigid astunud selle organisatsiooni liikmeks ning kuuluvad ICAO liikmete hulka. Liikmesriikides muutuvad automaatselt seaduseks kõik reeglid, mis kehtestatakse ICAO poolt.

Chicago Konventsiooni lisades kehtestatakse üldised lennureeglid ning üldiselt ka kogu siseriiklik ning rahvusvaheline lenundusalane seadusandlus ehitatakse üles ICAO standartite lisadena.